Terves kehas, terve vaim!

Tööle, tööle, tööle...

Otsustasin siis ennast lõpuks kätte võtta, sest tekitab juba suurt masendust, kui igakord riidekapi juurde minna, siis on palju ilusaid asju, mis on mulle väikseks jäänud ning mis enam selga ei istu. Ja eks endalgi ole hea peeglisse vaadata, kui näed välja täpselt selline nagu soovid.

Alustasin täna siis trenniga, alguses võtan rahulikult ja teen kõike mõistusepiires... Tänane treening koosnes siis sellest:

1. Jooks, 4km.
2. Trenasööril 1000 sammu
3. 25 kõhulihast
4. 1000 sammu
5. 25 kõhulihast
6. Sexy Leg Workout

Nii lisaks treeningule muudan ka oma toitumist, otsustasin siis LCHF toitumisega, leidsin selle kohta ühe blogi, kus on välja toodud kõik selle toitumise head ja vead, mida täpsemalt süüa ning kuidas neid toite valmistada.
Lisaks otsustasin ka proovida Ketoosiga kohanemise protsessi, selle kägisus viin ma oma süsivesikutel põhineva ainevahetuse üle rasval põhinevale.

Sealt blogist lugesin ma palju uut ja huvitavat, ning see oli päris motiveeriv. Muidugi tuli mulle pärast tänast trenni meelde, kui hea tunne Sind hiljem valdab. Ausalt!

Puhkasin mõned minutid käisin pesus ära ja siis lihtsalt olin ja puhkasin. Magasin täna jälle väga kaua ja olin hommikul täitsa puhanud, aga praegu tunnen juba väsimust, mis tähendab seda, et ma saan ka une paika ja õigel ajal voodisse. Pärnusse minnes mu treening-kava muutub veidi, kuna trenasöör on mul ainult kodus, samuti jätan ka võibolla siis jooksmise välja, kuid selle asendan rulluiskudega sõitmisega. Kõigest paarikümne meetri kaugusel meie majast ja merest asub nö. terviserada, kus saab siis joosta ja rullikatega sõita. Esimene päev möödus suurepäraselt, seega tunne on hea ja motivatsioon on laes! :) Mõne nädala pärast loodan näha juba tulemusi!

Jälle pidu...

Nii reedel(21.02) oli sii Caroliine sünnipäev, alguses istusime meil Pärnus ja pärast läksime klubitama, nagu ikka. Ei viitsi eriti pikki postitusi enam teha üritustest. Lisan mõned pildid, nendelt peaks näha olema, et meil oli lõbus :)
Võibolla ainuke märkimisväärne seik oli see, et ma kukkusin Vaarikas lavapealt alla, mitte sellepärast,et ma oleks purjus olnud, aga osalesie Caroliinega ühes mängus. Gladiaatorite võitlus - läksime lavale, meile pandi pähe kiivrid, mille küljes olid sarved ning kätte niuad, millega pidime sarved küljest ära lööma. Caro astus siis mulle lähemale ja mina üritasin taganeda, teadmata, et lava lõpp mulle nii lähedal oli, astusin poole jalaga üle ääre ja siis olingi maas. Normaalne! Aga midagi halba ei juhtunud ja kõik on endiselt okei! :)

Ma pole kunagi normaalne olnud :D

Hommikul avastasin ühe kommentaari, mille olin facebookis ühe pildi alla pannud, selle üle saime korraliku kõhutäie naerda... ise ma selle lisamist olgu see kord ausalt ei mäleta, :D

 Enne pidu proovisime mulle fooliumiga lokke ka teha, aga see oli ausalt öeldes sõna otsesesmõttes KATASTROOF, või mis teie arvate? 

Töökäik:

Tegelik tulemus:

Eks mingiks määrajaks olid mu pikendused ka, aga midagi ilusat sellest poleks nagunii tulnud,

seega kammisin läbi kuidd siis läks asi veel hullemaks.... :D

Väga nunnu tulemus! Peole ma loomulikult selle soenguga ei läinud, aga jah..

Laupäev(22.02) ja pühapäev:

Hommikul tulin maale  tagasi, sest õhtul pidin Siki sünnipäevale minema. Kinkisin siis talle suure karumõmmi, kelle nimeks sai õhtu lõpuks Oskar ning pildiraami, millesse panin viieka. Istusime siis seltskonnaga särtsus, tegime lolle pilte ja ajasime meeldivalt juttu. Pikka pidu meil polnud, sest Särts panid ka suhteliselt varakult kinni ja Vesikas polnudki lahti? Igatahes mingiaeg käisime vaatamas seal ja see oli kinni, kell võis siis kuskil 12 olla. Vara koju ja tuttu ära. Kuna uni oli magus siis ärkasin kolmveerand 1 ja bussile ei jõudnud, õnneks sain Kaupo ja teistega Pärnusse. Pühapäevased plaanid olid - vara magama ja vara üles.. aga no ei.. õhtul ikka kiskus käest ära.. Rahulikust pühapäevast sai külalistega istumine ja napsutamine... 

Osa rahvast sõitis maale tagasi ja meie kodune seltskond läks magama. Aga mul oli juba tuju sees ja uni puudus. Ajasin Agnese peale tööd kodust välja ja läksime 'Koosolekule', mis seekord toimus Fookuses, ning hiljem Miragesse. Olin siis koos Agnese ja tema töökaaslastega väljas. Väga vahva oli! :) 

Esmaspäev, Vabariigi 96. Aastapäeva paraad:

Kuigi ma olin väga unine, siis mul ilmselgelt magada ei lastud ja äratust tehti päris varakult, niimoodi siis...

Ajasin ennast voodist püsti ja käisin pesus ära ja sõime hommikust, tahtsin juba paraadile minna. Teadsime ainult, et see algab kell 12, linna poole hakkasime veits peale seda liikuma. Kesklinn oli rahvast täis, jäime siis PortArturi juurde ristmiku äärde seisma ja vaatasime sealt, politsei onu rääkis seal kellelegi, et siit tulevad ainult autod ja jalamehed lähevad rüütlist. Kahjuks me ei pääsenud enam üle tee ja pidime neid autosid vaatama. Seda me ka ei teadnud, et kogu kupatust ja kõnet oleks läinud teatri juurest. Veidi tegi meele kurvaks, sest mingit eriti vägeva paraadi tunnet sealt vaadates küll ei jäänud. Vahvad olid sõduripoisid kes lehvitasid ja naeratasin ja lennnukid ja kopterid olid kaaa hääääästi vinged! 

Ära unusta...

See teeb mul alati silmad märjaks, samas on see niii armas ja nii õige!

POEG: "Issi, kas ma võin sult midagi küsida?"
ISA: "Muidugi! Mis mureks?"
POEG: "Issi, kui palju sa teenid raha tunnis?"
ISA: "See pole sinu asi. Miks sa seda küsid?"
POEG: "Ma lihtsalt tahaks teada. Palun ütle, kui palju raha saad sa tunnis?"
ISA: "Kui sa pead just teadma, siis mu tunnipalk on 50 eurot."
POEG: "Oeh!" (ja langetab kurvalt pea)
POEG: "Issi, kas sa saad mulle laenata 25 eurot?"

Isa sai tõeliselt kurjaks.

ISA: "Kui ainus põhjus, miks sa mult küsisid on see, et saaksid laenata raha mõne tobeda mänguasja jaoks või mõne muu rumaluse jaoks, siis mine parem kohe oma tuppa ja voodisse. Mõtle selle peale, miks sa oled nii isekas. Ma töötan kõvasti iga päev, et tegeleda sellise lapsiku käitumisega."

Väike poiss läks vaikselt oma tuppa ja sulges ukse.
Isa istus allkorrusel ja muutus järjest pahasemaks väikese poisi küsimuste peale. Kuidas ta julgeb küsida selliseid küsimusi ainult selleks, et saada raha?
Peale tundi rahunes mees maha ja hakkas mõtlema - äkki ikkagi oli lapsel vaja midagi päriselt osta selle 25 euro eest ja ta ei küsinud raha väga tihti. Mees läks üles poja tuppa.

ISA: "Kas sa magad poeg?"
POEG: "Ei, ma olen ärkvel."
ISA: "Ma mõtlesin selle üle ja ma olin liiga kuri su peale ennem. On olnud pikk päev ja ma elasin oma pahameele sinu peal välja. Näe siin on 25 eurot, mida palusid."

Väike poiss tõusis rõõmsalt voodis istukile ja naeratas.

POEG: "Suur tänu sulle issi!"

Siis pani ta käe padja alla ja tõmbas välja mõned kortsunud rahatähed. Kui mees nägi, et poisil on juba raha, siis hakkas ta taaskord pahaseks saama. Väike poiss luges aeglaselt oma raha kokku ja vaatas siis isale otsa.

ISA: "Miks sul oli vaja raha lisaks, kui sul juba endal oli?"
POEG: "Mul ei olnud piisavalt, kuid nüüd on."

"Issi - mul on 50 eurot. Kas ma saaksin osta ühe tunni su ajast? Palun tule homme varakult koju - tahaksin koos sinuga õhtust süüa!"

Isa oli šokeeritud. Ta pani oma käed ümber oma väikese poja õlgade ja palus temalt andestust.

See on üks väikene meeldetuletus meile kõigile, kes me töötame nii kõvasti ja palju oma elus. Me ei peaks laskma ajal mööduda ilma, et oleksime osa sellest veetnud koos nendega, kes on meie jaoks tõeliselt olulised. Koos lähedastega veedetud tunnid on väärt enam kui tunnipalk, mis nende eest tööl teeniksime. Kui sa sureks homme, siis sinu tööandja leiaks sulle kiiresti asendaja, kuid sinu pere ja lähedaste jaoks oleks see asendamatu kaotus. Ja ometigi veedame me tööl rohkem aega, kui oma perega.

Palju õnne !

Palju, palju õnne mu kallile õele!

Aastaid mitmeid möödunud on juba sellest ajast,

kui asjadega välja kolisid Sa meie majast.

Mul peale seda elurada veerend üles poole,

sest istumise jaoks nüüd ka mulle jagub toole.

Sa alati ju olnud vanem ja kõiges süüdi mina,

isegi kui ära määrisid Sa emme uue voodilinad.

Püksirihm ja vitsakimp vist Sulle jäidki võõraks,

ah, kes siis enam sellele nüüd tähelepanu pööraks.

Väikena mind kantseldasid, nagu väikest titte,

kuid see nüüd võta teadmiseks, ma polnud väike mitte.

Lapsepõlvetrauma kindlalt põhjustasid mulle,

kui annad 500 euri, annan andeks selle Sulle.

Lisaks võid ka 'unustada' peegelkaamera siia,

et ma saaksin selle ülehomme pandimajja viia.

Või muidu oodata Sind võivad suured ohud,

seda muidugi ka siis, kui emmel võtmata jäävad rohud.

Oma ego Surun alla Su tähtsapäeva puhul,

täna minust ilusam võid olla igaljuhul.

Kuid ülehomme ära kõrgeid lootusi enam sea,

sest Sinust 10cm siiski kõrgemale ulatub minu pea.

Hommikuks siis laual olgu salat, tort ja kalad,

ning raadiost olgu kuulda sünnipäeva palad.

Õhtuks sauna kõrvale mul olla võiks üks viin

ja ära arva, et ma praegu nalja tegin siin.

Tegelikult teiste üle naerda koos on lahe,

Sinu juures saan sooja, kui mul hakkab jahe.

Oled kallis, oled armas, oled parim õde mulle,

sünnipäeva puhul võiksid lubada jalaga pepsi lüüa Sulle!

It is never too late!

Ma olen jõudnud omadega sinna punkti, kus ma tegelikult enam ei teagi, mida ma teha tahaks ja kus olla. Mul on hirm selle ees, et varsti saan ma suureks, jah täpselt! Ma kardan tulevikku, sest kõik mis toimuma hakkab on võrreldav pea ees tundmatusse vette hüppamisega. Õpin selgeks ameti ja mis edasi? Kas see üldse on see, mida tehes ma tahan veeta oma ülejäänud elu? Ma tunnen, nagu oleks minu lapsepõlvest mulle väheks jäänud. Vähem, kui poole aasta pärast on minu KAHEKÜMNES juubel, suudate seda uskuda? Mina ja 20? Ma isegi ei näe nii vana välja. Selles ei ole küll midagi häbiväärset, elada ka kahekümnendates eluaastates vanematega koos, kuid olgem ausad, kes meist ei tahaks oma elamist!?

Selge on see, me pean lõpuks otsustama, mida teha. Ka minul on väike plaan minna peale kooli lõpetamist nö. maailma avastama, see juhtuks siis septembri alguses. Sinna pole jäänud nii meeletult aega, seega on vaja tegutseda. Muidugi ei läheks ma üksi, ma ei saaks hakkamagi. Ma pelgan ja kardan inimesi ja nendega ingliskeeles suhtlemist, sest ei tunne, et mu keeleoskus oleks isegi suhtlustasandil. Siin kohal ma võib-olla tõesti alahindan ennast ja oma võimeid, aga ma olen endale niimoodi koguaeg sisendanud ja selle omaks võtnud. Kuid minnes tagasi reisimise juurde, siis kellele meist ei meeldiks minna soojale maale, teha tööd ja nautida oma noorust nii kaua, kuni see veel võimalik on? Mul on palju sõbrannasid, kes selle teekonna ette on võtnud ja lihtsalt Eestis ära läinud. Kõiki nende seiklusi nähes/kuuldes, tekib sisse kadedus tunne. Muidugi mulle meeldib ka olla kodumaal, nende inimestega koos, kes siia veel on jäänud. Kuid kui mitte praegu minna seiklema, siis millal veel?

Minu sihtpunktiks oleks siis sammuti Austraalia, miks just see te tahaksite teada? Aga muidugi sellepärast, et mul on seal mõned sõbrannad ees ja alati on võimalus orgunnida nendega kohtumine või siis läbi nende saada elamistpind, segi töökoht. Austraalia on juba tuntum paik noortele turistidele, ning selle kohta on võimalik leida infot foorumitest ja mis tahes lehtedelt veel. Aga eks kõik see selgub ja kindel pole siin miski...

Küsimused, küsimused, küsimused...

Nonii, leidsin netist ühe küsimustiku ja otsustasin selle siis täita. :) 

Sinu minevik:

1. Millal sündisid (kuupäev, aasta, kell)? 28. august 1994, kui ma ei eksi siis kell 1 öösel
2. Sinu esimene lemmikloom? Minu kass Kitty, siiani meil alles
3. Sinu kooliminemise aastaarv? 2001
4. Sinu lasteaia parimad sõbrad/sõbrannad? Anna ja Pille
5. Sinu esimene armastus? Otomar
6. Sinu esimene suudlus? eem.. esimene tõeline suudlus oli vist Ekuga, kui ma ei eksi.
7. Kuhu netilehele tegid esimesena konto? Rate.ee, Pille abiga
8. Sinu varasemad hinded? kuni kuuenda klassini lõpetasin 4-5 kiituskirjaga, aga edasi tulid juba kolmed mängu
9. Millal lasid endale kõrvaaugud teha? 4 aastaselt
10. Mitu telefoni sul on olnud? üle 10'ne, kindlat arvu ei oska öelda, läksid vahepeal mu käes nagu soojad saiad

Sinu olevik:

1. Keda tahaksid praegu näha? Raidot :)
2. Mis värvi riided sul seljas on? Roosa pluus ja valged lühkarid
3. Mis hääli kuuled hetkel? telekat, Каникулы в Мексике
4. Mitmendasse klassi lähed? olen juba keskharidusega, hetkel õpin ametit
5. Mis koolis käid? Dinski Ilu ja Teeninduse Erakool
6. Oled hetkel kuskil oma kontoga sees? Facebook, google, blogger, ask, twitter, instagram, hotmail
7. On sul midagi peas praegu? patsikumm
8. On sul mingeid ehteid küljes? kõrvarõngad, sõrmused, keed ja käekett
9. Kus viibid hetkel? kodus
10. On sul hetkel oma poiss? ei ole

 Sinu tulevik:

1. Kuhu kooli kavatsed edasi minna õppima? ei kavatsegi, pigem võtan mõned kursused või midagi, kui juba võimalik juurde õppida ja amet selge
2. Kelleks tahad saada? Juuksuriks vist
3. Mitut last tahaksid? Kaksikuid, üks poiss ja teine tüdruk
4. Kavatsed teha omale autojuhiload? mul on juba load üle 1,5 aasta :) 
5. Mida tahaksid endale osta, kui sul oleks rohkem raha? kõige pealt käin reisil ära võibolla ja siis ostaks omale auto, korteri ja veel mõned vajalikud asjad
6. Millist soengut tahad endale lõigata? ei taha mingit kindlat soengut, lihtsalt pikki enda juukseid
7. Millist kleiti tahaksid lõpetamise jaoks? mul ei tule enam mingit pidulikku lõpetamist 
8. Kavatsed sa mingi konto netis ära blokeerida? eem, aski vist
9. Oled sa plaaninud midagi tegema hakata, nt trenni vms? plaanin siiamaani, aga ei võta vedu kuidagi. Kui ilmad kuivemaks lähevad, hakkan Pärnus rullikatega sõitmas käima :)
10. Kuidas kavatsed pidada oma 20.sünnipäeva? Suuuuuuuuuurelt!!!

Faktid sinust:

1. Nimi? Elise Ojap
2. Tähtkuju? Neitsi
3. Pereliikmed? Õed - Riin, Kadi, Helera, Diana. Ema/isa  - Rahel Võsu ja Kalev Ojap, Kiisu Kitty
4. Elukoht? Kirikuküla, Laiandi talu ja Pärnu Papiniidu 35-105
5. Isikukood? ei avalda
6. Foobiad? klaustrofoobia, ei midagi hullu
7. Tähtsamad terviserikked, allergiad...? pole
8. Parimad sõbrad/sõbrannad? Kristiina, Anu, Liisu, Caro, Siki, Kate, Pille... ma võingi neid loetlema jääda  :D Mul on nii palju häid sõpru lihtsalt! :)
9. Su telefonimark ja -nr? LG L7, 56914231
10. Klassijuhataja? Pole sellist asja 

Sinu suhted:

1. Läbisaamine vanematega, iseloomusta: Väga hea, armastan neid ja nemad mind. Kui midagi vaja oleme alati olemas teineteisel.. ainuke puudus, ma olen veidi laisk.
2. Oled kunagi poisiga käinud? Aga hetkel? Olen ikka, hetkel täiesti vaba. 
3. Oled kellegagi tülis? Kui, siis miks? Ei ole kellegagi tülis, ma pole väga selline inimene. Ma ei oska kuri olla :P
4. Kellele ütlesid viimati "Anna andeks!"? Miks? Karmelile, sest me tegime talle lolli nalja ja ta arvas, et me naersime tema üle, aga tegelikult me mõtlesime kõike hoopis teistmoodi ja tema sai aru teistmoodi. Lollitasime lihtsalt, :) Aga Kamme muidu tubli tüdruk!
5. Oled kunagi tundud, et sul on maailma parimad lähedased? Tunnen seda praegu ka! :)
6. On su sõber/sõbranna su elu päästnud? Kui, siis kes? hmm, sellist asja ei tea, vist pole olnud sellist värki :P :)
7. On sul keegi lähedane inimene ära surnud ja sa tunned, et miks just tema? Jamh on küll.
8. Kaugel olles tahad oma lähedasi jälle näha? Muidugi :)
9. Ilma kelleta sa ei suudaks elada? Pere ja sõpradeta, kuid kui keegi lahkub, siis olgem ausad see on ilmne, et elu läheb edasi ja keegi ei jää kuskile toppama. See kõik lihtsalt on nii. Muidugi kaasneb valuga meeleheide ja jõuetus, kuid mida aeg edasi, siis selle tundega lihtsalt õpid elama ja kellegi teekond siin maal ei jää seisma. 
10. On sul palju sugulasi, kellega suhtled tihedalt? Suhtlen väheste sugulastega, kui arvestada teisi perekondasid, kes oma sugulastega pidevas kontaktis on, siis mul küll nii pole. :D

Pikale veninud nädalavahetus...

14.02.2014

Oidremaal toimus Regina ära-saatmis-pidu, kuigi ta ise soovis, et me seda istumist nii ei kutsuks, kuna see tunduvat, nagu ta hakkaks surema. Igatahes läksin juba kell 6 sinna koos Mannu ja Reginaga. Aitasin veidi köögi-toimkonnas ja ootasime rahvast. Pidu oli vahva ja sai palju naerda! :)
Maja pidime tühjaks tegema kella kaheteistkümneks päeval... osad läksid edasi Särtsu, mina läksin koju.

Leidsime ka sealsest raamatust Pauli sünnipäeval kirja pandud asjad. 

Minu ja Kate kätetöö siis! 

Kiusasid, ei lasknud magada :D

15.02.2014

Peale väikest uinakut, ärkasin kuskil kella 5-6 ajal. Mul oli hunnik vastamata kõnesid, kuid ma unesegases olekus polnud veel huvitatud tagasi helistama. 7 ajal võtsin lõpuks telefoni ja helistasin Krissule tagasi, nad hakkasid just Virtsust sõitma, et Kelly juurde istuma minna. Selge, hops üles ja asjad korda. Jõudsin napilt valmis ja läksime siis Lihula. Poest läbi ja Kelly juurde.

Istusime ja lobisesime, mingiaeg tuli ka Mammu meile seltsi. Tal on niiii armas kõht ees, et tahaks omale ka pisikest beebit. :D

Lõpuks lasime Kellyl magama minna ning seadsime Anu ja Krissuga sammud Vesika poole. 

Anu läks juba varem koju ja meie kuskil kella kolme ajal. Eelnevalt leppisime kokku, et pühapäeval teeme väikse kohvi Särtsus Reginaga.

16.02.2014

Särtsu jõudsin kuskil kella nelja ajal. Veidi hiljem tuli ka Regina ja lauale telliti shampus. Ja siis järgmine, kuni neli pudelit olid tühjad. Särtsu hakati kinni panema, ma viisin auto koju ja lasin end siis tagasi tuua, et koos teistega edasi Vesikasse minna. Seal ka pikka pidu polnud, sest pühapäeviti ei ole ju baarid kaua lahti? Vahepeal oli plaan Pärnu vaadata, aga kahjuks sel pühapäeval soovitud üritust seal ei olnud. Läksime Reginni sauna, seal jõime veel 3 vanakat ja kell oli ühele lähenemas. No siis lõpuks oli tõesti piir ja ma tulin koju ära, Reginal oli ju vaja ka pakkida. Järgmine päev andis see kolm päeva Reginni saatmist ikka korralikult tunda... aga nii see kõik läks ja läinud ta ongi.

Ole seal Londonis tubli siis Reginn, kallis oled! 

<3 :)

Elutee number — mida see sinu ja su elu kohta räägib?

2 + 8 + 0 + 8 + 1 + 9 + 9 + 4 = 41

4+1= 5

Sinu võtmesõnaks on vabadus. Vajad vabadust ja seda otsides oled seiklushimuline ning kõrge ja kiire mõttelennuga. Oled üks neist inimestest, kes otsib alati millelegi vastust. Vajad pidevat muutust ja arenemist — mitte miski ei tohi sind köita või paigal hoida, sest see ajaks sind lihtsalt hulluks. Oled äärmiselt kaastundlik vabadusearmastaja, mis tähendab, et sa ei hoolitse mitte ainult enda, vaid ka teiste heaolu ja vabaduse eest. Arva, millist elutee numbrit kandis Abraham Lincoln, mees kes lõpetas orjuse Ameerikas? Oled progressiivne mõtleja ja sul on palju potentsiaali valitsuses, õigusalal ja mujal, kus võim ja mõtted on piiramatud.

Oled hea suhtleja ja tead, kuidas inimesi motiveerida. Sulle ei istu igapäevased ülesanded, mis peavad kindlaks ajaks tehtud olema. Vajad tööd, kus saaksid pidevalt areneda ja uusi ideid ellu viia — rutiinne töö pole kohe kindlasti sinu jaoks. Seiklushimu kipub su elus domineerima — igasugused riskid ja katsetused kuuluvad sinuga kokku ja sa otsid pidevalt uusi. Mitte kunagi ei taha sa liiga kaua ühe koha peal olla. Piiratust ei talu sa ka suhtes — see ei tähenda, et oleksid ilmtingimata truudusetu või hüppaksid ühest suhtest teise, kuid sa vajad kinlasti partnerit, kes su vabadusejanu mõistaks. Suhtest, mis on täis armukadedust ja rutiini põgened sa kiiresti.

Kõige raskemaks teeb su elu püsimatus. Võid vahetada tihti erialasid või töökohti, ilma et jõuaksid midagi erilist saavutada. Oled rahutu ja närviline — võib juhtuda, et pidevalt endale ja oma uutele eesmärkidele keskendudes teed palju haiget inimestele su ümber.

Kusjuures seda lugedes ütleks, et minu kohta läheb see täitsa täppi! :) 

Vaadake ka enda oma üle, :P

(http://naistekas.delfi.ee/horoskoop/salateadus/elutee-number-mida-see-sinu-ja-su-elu-kohta-raagib.d?id=55676668)

Tegelikult ma tahaksin lihtsalt kirjutada, lasta kätel joosta mööda klaviatuuri ning teadmata sõnagi sellest, mis saab kirja pandud... Võibolla arvate, et ma olen loll ja veidi arust ära, mistõttu ma polegi veel sellist sammu astunud.
Kui aus olla, siis ma pole isegi selles päris kindel, millest ma tahan kirjutada - tunnetest, hetke emotsioonidest, minevikust, tulevikust, olevikust, kõigest mida sülg suhu parasjagu toob? Mulle meeldib lugeda postitusi, mille on sisu ja mõte, kuid ma pole julgend ise veel selliseid teha, arvates/kartes, et astun ämbrisse ja sellest ei tule midagi head.
  Ma polnud koolis just parim kirjandi kirjutaja, tegelikult olenes kõik teemast ja minu viitsimisest. Hindeid sain ma alustades kahest, lõpetades viitega.

Mul on lihtsalt tunne, et ma lähen varsti hulluks, miski lihtsalt rõhud mu hingele ja taob järjepidevalt jalaga perse. Ma tunnene, et ma olen elus saavutanud palju, kuid mitte piisavalt. On veel nii palju asju, mida tahaksin ära teha, aga mul jääb puudu ajast, tahtmisest ja jaksust. Unistada võib ju suurelt, sest see ei ole keelatud, kuid oma unistuste poole püüelda ning millegi ära tegemiseks, peaks siiski olema motivatsioon ja suur tahtejõud. Nii lihtne oli olla väike ja muret tüdruk, ilmaaegu ei hakanud keegi mõtlema sellele, mis tulevik toob ja kuhu eluteed sind viia võivad. Elu mõte ongi meile alatasa kaikaid kodaratesse loopida, et me mõistaks mis meil on ning ei viskaks kõike nii kerge käeliselt tuulde, et me ei annaks alla ja prooviks veel. Lihtne on ju öelda, et ''ma ei oska, ma ei taha, ma ei saa hakkama'', kuid see tunne, mida on võimalus tunda siis, kui oled andnud endast 100%, see on kirjeldamatu ning soov seda uuesti kogeda, võib süstida sinusse selle pisiku, et peale kukkumist sa tõusedki uuesti ja proovi veel. Mu jutt võib tunduda seosetu ja tühipaljas pläma, kuid see on mu tegelik mõttemaailm. Ma võibolla ei näita välja, milline ma tegelikult olen, ka mu kõige lähedasemad sõbrannad, ei tea täielikult mis minu sees tegelikult peitub.  Mulle absoluutselt ei meeldi olla üksi, sest see tekitab minus alati nii tühja tunde ja paneb mõtlema asjadele, millest ma ei taha mõelda või millest ma lihtsalt koos teistega olles ei mõtle. Ma võin voodis pikali olles üleval istuda tunde, sest ma ei saa iseenda mõtetest rahu. See kerib mul peas nagu lõng, kui üks kera saab lõpu, hakkab uus veerema.

    Ma ei ütleks, et ma olen meeletult palju elu näinud, kui teades-tundes ennast ja kuidas kõik juhtumised mulle mõjuda võivad, siis julgen öelda, et läbielamisi on mul ikka omajagu olnud. Enesehaletsemise ja möödunu taga-nutmisele ei saa lihtsalt pühendada palju aega, kuna elu läheb edasi. Kas siis koos kallite inimestega või ilma nendeta. Kõik kes on olnud kord tähtsad ja südamelähedased, neid ei unusta vaid meenutatakse alati hea sõnaga ning hoitakse südames.

Mu tujud muutuvad päris tihti, ma võin olla õel mõrd kuid samas ka ingel. Omaette rolli mängivad ka muidugi inimesed, kellega ma kokku puutun ja suhtlen.

“Tell me who your friends are and I’ll tell you who you are.”

See juba kord on nii, kui sulle keegi ei meeldi, siis lihtsalt ei meeldigi!!! Ma ei saa panna ennast suhtlema isiksustega, kes on mulle lihtsalt nii vastu-karva, kui veel võimalik. Selge see, et ma polegi kohustatud nendega suhtlema, kuid on inimesi, kes seda imeks panevad. 

Igatahes, ma sain tänaseks öeldud vist kõik mis tahtsin... Jätkaksin 

tegelikult meeleldi, kui uni hakkab vaikselt peale tulema ning

mõte hakkab kokku jooksma, parem lõpetan, et mitte

end kordama hakata.

Have a nice day. Enjoy your life!

If you think life is bad. How would you like to be an egg? You only get laid once! You only get smashed once! It takes 4 minutes to get hard! Only 2 minutes to get soft! You share your box with 5 other guys! And after 3 minutes in the hot tub you get your head smashed in and then you get a good poking by a load of soldiers! But worst of all. The only chick that ever sat on your face was your mother! So cheer up, your life aint that bad!

06.02.14-09.02.14 Puhkus Saaremaal

06.02.2014

Nonii, kuna mul on koolist nüüd kuukene puhkust, siis otsustasin oma vaba ajaga peale hakata seda, et sõitsin õele külla. Algse plaani kohaselt pidin minema neljapäeval bussi peale, kuid Rennu sõitis ka just Saarde, seega võttis ta mu peale ja pääsesin hoopis autoga. Praami sõit möödus sujuvalt nagu ikka ja peagi olimegi Kuressaares. Helistasin siis õele, et too mu peale võtaks, kuna jala kõmpimiseks oli mu kott ''liiga raske'', nagu ikka. Palusin siis õel ja ta mehel mind Aurigasse viia, et oma kinkekaart ära raisata. Otsustasin endale seppäläst teksad osta, kuna mõistagi riidepoode on Aurigas üldiselt vähe. Igatahes kinkekaardiga läks seal veidi kauem aega, niiet otsustasin sulas ära maksta. Kui mul juba midagi on, siis tuleb see ära raisata, mu mõttemaailm ei küündi nii kaugele, et midagi võiks äkki alles ka jätta... oh ei, valisin siis järgmise poe - expressionsi ja leidsin omale käevõru, mida juba Pärnus olin vaadanud ning sinna juurde ka kõrvarngad.

Tegime õega nöo-maski, jee

Hüppasime ka toidupoest läbi ja läksime koju. Neljapäeva õhtu veetsin kenasti kodus, vaatasin Selgeltnägijaid ja ootasin und. GTA San Andreast mängisin ka, aga selle mänguga on selline jama, et see ajab mul südame pahaks. Mitte, et mängul oleks midagi viga, aga lihtsalt selle arvuti ekraani vaatamine ja see tihe liikumine jala/ratta/autoga seal, ajab pea ringi käima ja iiveldama. Õnneks ma pole ainuke, õele pidi see samamoodi mõjuma. CS mõjub ka mulle nii. :D 

07.02.2014

Ärgates olid Riin ja Arx juba tööle läinud. Otsustasin siis tubli laps olla, puid tuua ja esialgu tule ainult pliidi alla teha. Käisin pesus, valisin riided ja vaatasin telekat, oodates Krissut. Sättisin ennast vaikselt, kuni neiu mulle helistas ja külla tuli. Tegime kohvi ja sättisime veidi, kuni oli minek Rennu lõpetamisele. Me ei hakanud palju varem kohale ronima, hüppasime lillepoest läbi, kus nägime ka Reginni, kes jälle oli minuga samal ajal Saares, aga see on ainult positiivne!!! Saali me kahjuks väga ei mahtunud, kuna see oli ääreni inimesi täis, õnneks oli Rennu oma grupiga esimesena lava ette kutsutud, seega pääsesime seal umbes saalis olemisest üpris ruttu. Otsustasime siis Krissuga seniks linna peale minna, kuni on aeg lilled lõpetajatele anda. Shoppasime veidi ning istusime ühte kohvikusse maha. Koht oli kena, kuid kohvil oli taas raha-maitse juures, nagu ikka. Üldiselt oli väga hubane koht ja päris lust oli seal mõnuleda. 

Kohvid joodud, seadsime sammud tagasi lõpetamisele, kaua ei pidanudki ootama, kui lõpuks sai lilli üle anda. Asi ei olnud väga hästi läbi mõeldud, sest lilli-ootavaid-lõpetajaid tuli otsida rahvamassi seest. Leidsime Rennu üles, andsime lilled, tegime musid, ning mõned pildid. Käisime ka Kätu juurest läbi, viisime talle ka lilled ning õnnitlesime lõpetamise puhul.

Jätsime Rennu ema ja isaga lobisema, ise läksime bussijaama, sest Maasi plika tahtis mu juurest vara jalga lasta. Bussijaama kohvikus sõime ühed makaroni supid, mis koosnesid 2cm'st makaronidest, hernestest ja porgandist. Krissu läks lõpuks bussile, ning mina jalutasin koju tagasi. 

Kui noored koju jõudsid oli toas juba VÄGA soe, kuna ma olin ahjualla tule teinud ja muidugi ka pliidi alla, kuid üht ma ei teadnud - nende pliiti tuleb kütta ainult 4-5 puuga, sest selle toime on sama tõhus nagu ahjul. Okei, pole hullu. Tuba oli soe ja kõik olid õnnelikud. Kuna ma tahtsin juuubedalt ujulasse minna, siis pinnisin neid veidi.. algus oli palju lubav, kuid ei, läksime hoopis bowlingusse. Jõin mängimise kõrvale mõned siidrid, et õhtuks algus sisse teha. Kahjuks pandi Meri's bowling juba kell 21.00 kinni, pidime ära minema.. a ja muide ma sain esimese koha, aga seda otseloomulikult tagant poolt. :)

Teised läksid Jako juurde piljardit mängima, ning mina Riinu ja Arxiga koju, tegin endale ühe rummikoksi ja vaatasime filmi. Kui lõpuks Kaysa uuris, kas tahan ka sinna minna. Kuna mul endal oli jook alles pooleli, siis leppisime kokku, et kohtume Lokaali ees. Sinna jõudsin ma kuskil pool 1, ootasin teisi ja siis läksime sisse. Rahvast oli normaalselt, panime joped ära ja võtsime joogid. Kuna ma nii kaua kodus tühja istusin, siis oli mul kaine olek, alustasin siidriga, Reginn tuli ütles ka mulle tere ning läks alguses oma sõprade juurde tagasi. Me siis istusime Kaysa, Aivo, Gerdi, Jako, Janari ja Andrusega piljardi ruuumis, vahepeal käisime Kaysaga ringi vaatamas. Kui uuesti jooki ostma läksin, siis kohtusime jälle Reginaga, ostsin oma joogi ära ja seisime veits eemale laua äärde poisse vaatama. Üks mees kõndis mööda, ütlesin Reginnile, et ta teda pepust näpistaks.. ta tegi siis seda, häära pööras ümber ja vaatas meile otsa, meil olid muidugi näpud püsti ja teineteise peale suunatud, seega noormees otsustas edasi minna. Kui ta tagasi tuli ja uuesti meist mööda läks, siis näpistas ta mind tagumikust. Hiljem tuli meiega juttu rääkima. Siis otsustasime Divasse vaadata, ütlen ausalt, ma pole kunagi seal enne käinud. Läksime sisse ostsime piletid, saime templid käe peale. Ma muidugi kontrollisin kohe üle, kas jäi ilusti peale ning ei näinud midagi. Läksin tagasi piletimüüja juurde ja küsisin, et ehk saaks uuesti, midagi ei jäänud peale. Mõned said veidikene naerda, kuna ma totu ei teadnud ju, et seda piletit on ainult Divas sees valguse käes näha. Esmamulje peopaigast oli 5+, mulle ausalt väga meeldis seal, muusika ja see ruum ise. Ja muidugi oli mul hea seltskond ka - Regina! :D Saime veidi tantsida jne... Veidi lollitamist käis asja juurde, mis puhul ühed mimmid mu seljataga arvasid vist tõsimeeli, et ma olen lesbi. No olgu, las arvavad! Jätsin siis Regina Divasse ja ise läksin Pritsumajja, vaatama kas Rennu on seal, aga ei lasi jälle üle mind ja oli edasi Tuulikusse juba läinud. Lippasin lokaali, kuna mu algsed peokaaslased olid seal, sinna jõudes olid nad muidugi kadunud. Lõpuks tuli ka Regina mulle järgi, seisime natuke aega leti ääres ja siis ma läksin koju ära, kuna järgmine päev lubasin õega tööle minna.

08.02.2014

Kella kaheksa ajal ajas õde mind diivanilt enda voodi magama, ronisin siis ümber ja panin silmad taas kinni. Kui ärkasin, siis ops mingi noormees oli mu kõrvale magama tulnud, Arxi vend oli see. Õde tahtis koos Gert tahtsid tegelakt vaadata ja ajasid juttu teises toas, seega saadeti Andrus mu kõrvale. Ärkasin ka ja läksin vaatama, mis värk on. Ronisin suurestoas teki alla, polnud veel kaineks saanudki ja juba hakkasin lolli juttu ajama, nagu ikka pool-pohmellis- pool-purjus olekus. Kell tiksus armutult ja oli aeg ennast liigutama hakata, et tööle minna. Seadsin korda end ja meid võeti peale. Lähemalt siis töökohast kus käisin ja millega seal tegelesin/tegeletakse.

Merinvest

Ajalugu:

Koostöö Saksa firmaga Freudenberg algas 1996 aasta märtsis. Ettevõte alustas tegevust 10 töötajaga. Esialgu renditi hoone Kaarma vallas Nasva külas ja alustati kummilõõtsade tootmisega, mida tehti ühtekokku ligi viis aastat. Esimene valmistoodang saadeti Berliini juba sama aasta augustis. Järgneva 1997 aasta aprillis algas must-membraanide tootmine. Seoses tootmismahu järk-järgulise suurenemisega tekkis vajadus suuremate ruumide järele ja nii ostetigi 1999 aasta oktoobris endise rebasefarmihooned Kaarma vallas Mullutu külas. Uus tsehh avati peale põhjalikku remonti pidulikult 2000 aasta augustis, kus tööd sai juba 60 inimest. Lisaks membraanidele hakati valmistama O-rõngaid. Aastast 2001 hakati valmistama silikoon-membraane. 2003 aasta aprillis lisandusid nn suured O-rõngad. Sama aasta juulis omistati ettevõttele kvaliteedisertifikaat ISO 9001-2000. Edasi 2004 aasta mais hakati lisaks must- ja silikoon membraanidele tootma ka kuul-membraane. Ettevõtte töötajate arv oli selleks ajaks kasvanud 156-ni. Tänaseks on töötajate arv 309. Seoses ettevõtte tegevuse pideva laiendamisega toimub tootmishoonete laiendamine ja juurde ehitamine. Kasulikku tootmispinda on juba 4300 m ².

Tootmisprotsessid:

 O-rõngaste tootmine

 • OR materjali valmistamine
 • OR detailide pressimine

 • OR töötlemine(UFO)

 • OR külmutus

 • OR pesu

 • OR järelkuumutus

 • OR kontrollimine

 • OR pakkimine

 • Membraanide tootmine

 • MB materjali valmistamine

 • MB detailide pressimine

 • MB järelkuumutus

 • MB kontrollimine

 • MB pakkimine

 • Labor

Toodang:

 • Must-membraanid

 • Silikoon-membraanid

 • Kuul-membraanid

 • O-rõngad

 • Lõõtsad

Membraane kasutatakse

 

-         hüdrauliliste mootorlaagrites

-         heitgaasitagasitoomissüsteemides

-         turbolaadimisreguleerimissüsteemides

-         hüdroakumulaatorsüsteemides

-         veoautode pidurisüsteemides

-         käiguvahetussüsteemides

-         sõiduautode juhtimissüsteemides

 

O-rõngaid kasutatakse

 

-         staatiliste tihenditena gaasi- ja vedelikusüsteemides

 

Silindritihendeid kasutatakse vaheelemendina terasest silindrite ja alumiiniumist mootorplokkide vahel, eeskätt veoautode ja teiste suuremate masinate mootorites.

Nagu kooli referaati või mingit uurimustööd oleks kirjutanud, mingi firma kohta, aga ehk saite piisavalt põhjaliku ülevaate, mida see Merinvest ja sealne tootmistöö endast kujutab. Võimalusel plaanin suvel kolmeks kuuks sinna isegi ametlikult tööle minna, et siis enne ära minekut siit veidi raha teenida. :)

Nii tööpäev kestis kella kolmest kuni üheteistkümneni õhtul. Muidugi kõiki töid, mille välja tõin ma seal ei teinud. Sest eks seal on iga punkti ja masina jaoks erinev inimene. Panen veel mõned pildid, siis on ikka usutavam, et ma seal olin ja veidi tööd tegin. :D Mu lemmik töö oli muidugi UFO's ja siis rõngaste varda otsa panemine. 

Sain neid kummihaisuseid jullasid koju ka kaasa, ema muidugi viskas need garaazi, et äkki isal vaja. :D

Ja oligi kogu pidu, tööpäeva lõppedes läksime koju ära ning järgmisel päeval seadsin sammud mandrile.