Wednesday, March 21, 2012

mmmõnusat lugemist

  • Elus ei ole eksimusi, on üksnes õppetunnid.
    Selleks, et nautida positiivset, peab kogema negatiivset. Tegelikult tagavad loodusseadused, et kui üks uks sulgub, avaneb kusagil teine.
     
  • Igaühel on midagi millele mõeldes võib ta auga öelda, et pole läbikukkuja, vaid ta on teinud midagi, mille üle tunneb tõeliselt uhkust.
     
  • Elu on raske...
    Millega võrreldes?

  • Vahel teame täpselt, mis õige ja mis vale ...ja vahel on meil suurepärased ideed. Elusaks teeb meid nende omavahel kokku- ja elluviimine.
  • "Elu igavene seadus on:
    see, mida sa mõtled ja tunned, seda sa ka vormid;seal kus on sinu mõte,seal oled sina,sest sina-see on sinu teadvus; ja see, mida sa mõtteis kannad, selleks sa saad."
  • Elu on lihtsam, kui sa arvata oskad: võimatu tuleb lihtsalt heaks kiita, möödapääsmatuga hakkama saada ning väljakannatamatut taluda.
  • Iga mängija peab võtma vastu kaardid, mida elu talle jagab. Kuid kui need on tal kord käes, peab tema üksi otsustama, kuidas need välja käia, et mäng võita.
  • Meie eesmärgiks on teisi tundma õppida, õppida üksteist nägema ja austama sellisena, nagu ta on: killuna, mis sobib teise uurdesse, killuna, mis täiendab tervikut.
  • Elus on tohutult palju valikuid. Isegi kõige tühipaljam ja lihtsaim valik võib näida meeletult raske ja keeruline. Me puutume nendega iga minut, või koguni sekund, kokku. Alati ei pruugi me teha õigeid valikuid. Võib juhtuda, et hommikul kange kohvi asemel oleks võinud valida hoopis rahustava piparmünditee. Võib-olla oleks võinud võtta natuke rohkem aega ning kõndida jala, mitte sõita bussiga, sihtpunkti. Ehk oleks pidanud tänaval nutvale lapsele, kes pillanud kommi maha, uue ostma. Need küsimused vaevavad pidevalt pead, keereldes ja tiireldes nagu närvilised sipelgad pesa ehitades. Me langetame pidevalt otsuseid, mis muudavad meie saatust ja edasist elu ning pikalt mõtlema jäädes, võib see endaga kaasa tuua palju rohkem kahju kui arvata osatakse,suuremate situatsioonide asemel hoopis suuri hingekahjustusi. Võib tunduda, et kõik tehtu võib lihtsalt unustada, kõige lollikindlam varjant, kuid see ei pruugi olla üldse nii lihtne. Omades eesmärke ja unistusi, lootusi ja ootusi, võivad need ühelhetkel lihtsalt haihtud. Nagu kõrbes, nägemas miraazi, võib hetkega kõik äkitsi tühi näida. Taas laiub meie ees lõputu liivameri, vaikus ja tühjus. Pole sihti kuhu jõuda, sest igal pool on liiv. Ei ühtegi puud ega mäetippu kuhu pürgida. Kogu lootus on kadnud, et ükskord väljuda sellest lõputust ja hingetust kõrbest. Me ei tea, kas suudame siit endam üldse väljuda ning kuidas me saame kindlad olla, ja kes karanteerib selle, et me siia enam tagasi ei satu ? Elus ei lähe alati nii nagu soovime. Miski pole igavene. Lootused purunevad ja kukkudes jäävad kriimustused. Kõik varises kokku, kalju ta all lagunes liivaks, ees oli tühjus, koos luidete ja vallidega- ilma ühegi hingeta kõrb. Vaikus, mis lukustas kõrvu oli liiga vaikne, isegi enda südamelöögid tõid kananaha ihule. Üksindus oli kõige suurem vaenlane, mis võis sekundi murdosaga su lihtsalt tappa, toksides üha tugevamini südamesse auke. Kuid elu teeb omad korrektuurid ja iga katsumus annab midagi juurde, iga pisiasi muudab meie isiksust ja kunagi ei saa me olema need, kellena sündisime....
  • Ära võrdle oma elu teiste omaga. Sul pole aimugi, milles nende teekond seisneb.
  • Armastus tuleb pimedana, läheb nägijana Armastus on reetur, kes meid kriimustab, isegi siis kui püüame temaga ainult mängida. Armastada, tähendab kannatada, mitte armastada tähendab surra. Kui Sa ütled "Ma armastan Sind", mõtle seda tõsiselt. Usu armastusse esimesest silmapilgust. Armasta sügavalt ja kirglikult. Sa võid haiget saada, aga see on siiski üks viis, et elada täiuslikult. Ära unusta, et nii suurim armastus kui ka suurim edu kätkeb endas suurimat riski.
  • Jah, vahel läheb meil kõigil aega, et mõelda välja mida me tegelikult tahame, kus me tegelikult olla tahame, kellega me tegelikult olla tahame, kuidas me tegelikult olla tahame... Ja mingil hetkel me saamegi vastuse...vahel kõige ootamatul hetkel...aga saame. Vastused ripuvad sageli me peade kohal, me lihtsalt ei ole veel nii kõrgele kasvanud, et nendeni ulatuda - aga varem või hiljem me nendeni küündime. Ja oma kätte haarame...ja oma südamesse ja pähe paneme. Iga vastus nõuab aega harjumiseks...ja ümber harjumine ei ole alati kõige lihtsam...aga inimene jõuab sinna. Minagi jõuan sinna..
  • Uskumatult hea tunde tekitab see, kui hoolimata
    kõigist muredest, rõõmudest ja probleemidest
    saab näha ja tunda, et minu ümber on need
    üksikud inimesed, kes hoolivad ja oskavad
    kuulata. Nad ei keera mulle selga, kui olen mingi
    teoga, olgu see halb või hea, hakkama saanud.
    Nad oskavad mulle alati nõu anda, ükskõik,
    milles asi ka ei seisne. Nad on minu inimesed ja
    ma olen nii meeletult õnnelik, et nad mul olemas
    on ja et nad ei kao mitte kuhugile.
    Mitte kunagi.
  • Ära usu mu ilusaid sõnu, enne kui pole näinud tegusid.
    Ära usu mu süütuid silmi, enne kui pole näinud neis pisaraid.
    Ära usu mu meelast naeratust, enne kui pole näinud mu mossis suud.
    Ära usu kõike, mida minust räägitakse, enne kui pole mind ise tundma õppinud.
NEED ON LIHTSALT MÕNED PAREMAD, MIDA SOOVIKSIN ENDALE MEELDE JÄTTA JA KA TEISTEGA JAGADA!!! :)

No comments:

Post a Comment