Jõulud on üks imelisemaid aegu. Nii rahulik ja vaikne. Lihtsalt tore on näha kõiki neid säravaid tulukesi ümber meie ja kaunistatud linnasid. Eks tänavu ole veidi kahju, sest see aasta tunduvad olevat mustad jõulud või mis tunduvad, ongi... Õues on kraadid plussis ja lund ei paista mitte kusagilt. Tegelikult see ei morjenda üldse, sest kodus on ikka hea olla koos perega. :)
Meil on viimase kahe aasta jooksul kombeks saanud jõulude ajal võtta loosi, ehk igaüks saab ühe nime kellele teeb kingituse teatud suurema summa eest. Kuna ma just kõige rikkam ei ole ja töötust ma nii suurt summat ei saa, siis ma teen alati kõigile midagi väikest, sest mind jäätakse koguaeg välja loosist. See on alati nii, et isa ja ema teevad Riinule ja Arxile ning vastupidi. Tegelikult see ei tähenda üldse seda, et ma ilma jään. Ma tavaliselt ostan endale ise kingi ja saan teistelt ka igast nodi. Pealegi, kingitus ei ole kõige tähtsam. Mulle meeldib kõige rohkem see, et saab NII PALJU süüa!!! :D
Kõigega hakkame me tegelema muidugi päev enne, et kõik õigeks ajaks valmis saaks. Kuna jõululaupäeval on vaja kõik korda sättida ja surnuaias käia ning muidugi kingitused on vaja varakult avada!!!
Mitte, et ma alati nii kannatamatu inimene oleks, aga tänavu ma lubasin endal teha ühe kingi lahti päev varem. Luuletuse selle eest ma lugesin Caroliine ja Muksterile. Koju tulles panin küll kinnise paki kuuse alla, aga jah... Ma teadsin, mis seal kingikotis tegelikult on, aga kuna ma oleks pidanud perega kinke avades, selle eest veel ühe luuletuse lugema siis, ei aitäh!!!
Kingituseks sain siis rahakoti. Tegelikult on sellega väike lugu ka, ma soovisin seda jõuluvanalt.
Käisime siis Caroga Pärnus poodides shoppama ja seal rahakoti poes käisin ka, siis küsisin Caroliinelt, et huvitav kas jõuluvana ei too mulle seda rahakoti, mul jubedalt oleks tarvis. Pole päris kindel, kas Caroliinel mingid sidemed selle vanaga või mis, aga selle ma sain!
Eks Muku ja Caroliine said minult ka muidugi kingituse.
Kinkisin neile siis kaheksa pitsi ja keskel pudel... kuhu valasin baarikapist ema aramise. Lubasin küll poest tagasi osta, aga kuna enam soodukat polnud, siis kõigest lubaduseks see jäigi.
Karisele kinkisin kaks paari jalkasokke ja ülejäänutele kilekoti jäie küpsiseid, et suu ikka magus püsiks! :)
Tähtis ei ole ju kingi sisu.. peaasi,et tuleb südamest. Tore, kui üldse kinke saadakse!
Kuusepuu on meil endiselt ilus ja kuna õde tuli oma peegelkaameraga koju, mis mulle jubedalt meeldib, siis ma käisin mööda maja ringi ja pildistasin kõike ja kõiki... eks see tegevus jätkub niii kaua, kuni nad mandril kavatsevad olla.
Kui ema töölt koju tuli, siis ta komistas trepil koos muna karbiga loomulikult... Valas siis katkised munad tassi ümber ja ma mõtlesin, et kuna kõigil nagunii kõht tühi on ja külmkapist mitte midagi enne teisipäeva võtta ei tohi, siis ma teen munaputru...
Viskasin munad pannile ja oligi olemas. Kõige pealt muidugi jalutasin selle tassiga mööda tuba ja pakkusin kõigile nn kollaste ploomidega, ploomimahla.
Kui issist pilti tegema hakkasin, siis ta kamandas, et ''Tule tee ikka siit poolt, siis kõik näevad, kui palju torusid ja asju ma ise seinale olen pannud ja mis teinud olen...'' :D
Jep, nägite õieti!!!
KAPSAAAAS!!!!
Lemmik toit mul jõulude ajal, muidugi peale liha ja kõige muu.
Kapsas malmpotti, hunnik suhkurt peale ja siis ahju...
Ja kui hommikul see välja võtta ahjust, mmm... see lõhn!!!
See tekitab juba iseenesest jõulutunde. :)
Üritasin õhtul vara magama tulla, aga see 'vara' ei tulnud mul hästi välja. Uinusin alles hommikul pool 7, sest mul oli vaja enne raamat läbi lugeda, kui selle õele jõulupaki sisse pakin.
Viiskümmend halli varjundit
E.L.James
Väärt raamat, julgen soovitada. Ja kes veel pole suutnud otsustada, mida mulle kinkida, siis sooviksin kahte järgmist osa ka sellest. Tagantjärgi kingid on ka tere tulnud! :)
Kahekümne neljanda hommikul tõusin vaevaliselt, kuna olin alles surmväsinud. Aga ega see ei huvitanud kedagi, ainult itsitati mu üle. Ajasin end voodist välja, et lubatud kartulisalat ja täidetud munad valmis teha, enne kui sammud surnuaeda seame. Vaaritasin siis köögis oma unise peaga ja katsusin üles ärgata. Padi oli mul kindlasti alles näos!!!
Järsku hakkas kõigil nii kiire, et ruttu-ruttu nüüd surnuaeda. Õde tahtis ka oma vanaema juurest läbi käia, et jõulukinkära viia. Muidugi lasin ma enda järgi päris kaua oodata, sest ma ei jõudnud oma asjadega valmis.
Istusin siis autosse ja startisime, lasin ennast poodi viia, et küündal osta. Käisime kekist läbi ja viisin Raidole küünla. Seal oli neid juba päris palju ja ilus. Siis oli aeg minna Kõmsile ja siis Hanila surnuaeda. Hüppasime Kõmsilt läbi, tegin siis neist ühe perepilti ja leegid. Hanila surnuaed oli ka küünlaid täis, kurb küll, et me hämaramas ei läinud nagu tavaliselt, sest siis on alati see küünalde kuma niiiiii südant soojendav! :) Aga mis sellest.Viisime Hellile küünla, et tal oleks valgem õhtul meie juurde koju tulla. Ja siis Koju tagasi!!! Pakkusin välja, et võiksime ka üks aasta Karuse kirikusse minna pühade ajal. Tee äär oli autosid täis ja rahvast tundus seal ikka olevat. Kuna ma olen ristitud ka, siis miks mitte!? Aga ei, mõni jonnipunn ei olnud sellest väga huvitatud. Emal kammis ka sõidu ajal veidike ära ja saime õega kõva kõhutäie naerda, arvates, et ta on mingisuguseid mõnuaineid tarvitanud. Vahva nagu ta mul on!
Panime lihad ahju ja kartulid keema. Tavaliselt on kapsas see, mis kõige hiljem valmis saab, aga meie üllatuseks oli see tänavu esimesena olemass. Mmmm ja kui head lõhna toad täis on - jõuluhõng! :)
Ning siis ei jäänud muud üle, kui oodata... poole 6 aeg hakkas pihta siblimine ja askeldamine, katsime laua ja sättisime end ilusti riide.
Emps ja Isss on ikka nii nunnud!
Kingiks sain ma siis kleidi, mille ise kuuse alla pakkisin, hommikumantli, Aliase, jumestuskreemi, lõhna, retuusid, sokid ja siis 4 paari sukki, millest kaks andsin õele.
Iseenesest mõistetav, et mul oli heameel kõikide kinkide üle. Mulle polekski saadud muud kinkia, sest ma ei teadnud ise ka mida mul vaja oleks läinud. Mul on kõik olemas!(välja arvatud peegelkaamera muidugi) :D
Kingid olid jagatud, siis läksime tagasi kööki. istusime lauda ja sõime ja jõime. Mängisime sõnamängu, no seda kus tuleb öelda sõna ja siis selle lõpu tähega uus sõna. Nuputada sai kõvasti ja kõik oli väga meeldiv.
Kuna ma kodus ei püsi väga, siis peole läksin Vesiroosi koos Caroliine ja Muku ning Kareliga, kes meilt läbi käisid ja veel kingitusi tõid.
Jõuluvana ajas asjad vähe sassi ja tõmbas habeme omale pähe. Pole kindel, kas tegu oli liigse alkoholi tarbimisega. :D
Igatahes Vesiroosi jõude ostsime omale koksid ja istusime lauda, käisime tantsimas ja kõike muud. Kui vesikas kinni pandi siis läksime pundiga korterisse... Caro ja Muku läksid koju ära, seega olin ma üksi.Jõime veidi vanakat ja lobisesime rahvaga. Hommikul 8-9 ajal saatsin veidi Reginni ja läksin siis Caro juurde tuttu.
Ja pidu saigi läbi!
Väga vahvad jõulud olid ja jäin täiesti rahule.
Kuna jõulud on ilus aeg ja imedeaeg, siis kallis Geiter helistas mulle ka, kui me vesiroosis olime. Soovisime häid jõule teineteisele ja lobisesime veidi nii sama. Tore oli tema häält kuulda! :)
No comments:
Post a Comment