Laupäeval toimusid Läänemaa Naiste Meistrivõistlused, kus sellest üritusest koos meiega võttis osa veel 6 võistkonda. Kogunesime 8.45 Konsumi juurde ja asusime Taebla poole teele. Kokku oli meil 6 mängu. Lihulast oli meid esindamas kaks võistkonda, vanemad ja nooremad. Lausa lust oli vaadata, et nii palju tublisid väikseid tüdrukuid on astumas sirgel seljal meie jälgedes.
Esimese koha omanikuks sai meie vanemate neidude vistkond, kus all mängisin siis ka mina. Nooremad teenisid välja kolmanda koha ja teiseks jäi Palivere.
Sellest oli möödas niii kaua, kui ma viimati palli puutusin. Olin juba unustanud, kui hea tunne see on, kui saad mängida. Nüüdsest kavatsen uuesti hoogsalt jalgpallitrennis käima hakata ja ennast korralikult käsile võtta.
http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=6112
Väike lisa tuli mu kogule jälle juurde, ehk naistepäeva turniiril taas! :)
Hakkasime koju liikuma, kuna kõhud olid meeletult tühjad, otsustasime Agnesega Särtsus kerged eined teha. Hiljem viisin neiu Tööstusesse ja läksin ise ka koju. Istusin netis ja lobisesime tüdrukutega, kuni järsku tuli jututeemaks, et läheks ka Saaremaale. Kuna Krissu ja Anu olid nagunii seal, siis miks mitte!?
Poole tunniga visat asjad kokku, Liisu tormas bussile, et Laikülast Lihula sõita. Mind võeti ka peale ja oligi aeg kiiremas korras Virtsu sõita, et me bussist maha ei jääks.
Äkilise seiklusena tundus see ettevõtmine ikka päris vahva.
Kuna buss oli suhtleiselt täis, siis katsusime seal üsna vaikselt olla. Jõime veidi siidrit ja lobisesime. Kuressaarde jõudis buss 21.40, seadsime veidi kiiremad sammud kesklinna, sest arvasin, et jõuame veel Raesse, et poest läbi minna. Meie õnnetuseks oli pood juba kinni, hüppasime läbi tee äärsest pizza ja burksi putkast, et paar pudelit cocat rummile peale osta. Õe juurde ei ole mul tegelikult meeletult pikk maa, aga ma suutsin siiski sinna minna väikese ringiga, sest need tänavad on minu meelest kõik täpselt ühesugused ja pimedas teen ma neil veel vähem vahet.
Hakkasime end vaikselt sättima, et välja liikuda, kuna kell pressis peale ja aeg hakkas üha hilisemaks muutuma. Muidugi oli mul ka saarde minemisel väike tagamõte, kuna mul esimene osa E.L.Jamesi kolmest raamatust on läbi(''Viiskümmend halli varjundit'') ja see oli ääretult põnev, siis mu soov oli kiiremas korras õelt need kaks teist osa ka kätte saada. Ja ongi olemas. Võta ainult kätte ja hakka lugema. Lisaks sain veel ühe raamatu, mis pidavat hea olema. Ei teagi, mis lugemis hullus mulle peale on tulnud, aga see on täitsa meeldiv. :P
Panin raamatud endale kotti,et neid maha ei unustaks ja hakkasin ka end liigutama. Sirgendasin Liisul juukseid ja enda õnnetuseks kõrvetasin sirgendaja kuuma otsaga enda kehale armi. Eks meil käis töö ja vile koos, õed Maasingud lõõpisid teine teise kallal ja me vaatasime Riinuga lollinäoga pealt. Krissu ja Anu olid ka Saares, helistasime, et nendega kokku saada. Hakkasime Lokaali poole liikuma, kuna me enne väikse ringiga tulime, siis proovisin minna otsemat teed pidi, mis kujunes välja 20 minutit pikemaks. Ausalt, see on siiani täielik müsteerium, kuidas on võimalik liikudes vasakule, jõuda Tooma poeni, mis jäi üldse paremat kätt. Okei, see selleks. Pika kõmpimise peale jõudsime lõpuks sihtpunkti, meie kurvastuseks olid Krissu ja Anu juba tuttu ära läinud ja pidime leppima enda senise kolmese pundiga. Astusime sisse, tellisime siidrid ja istusime lauda. Mõned tuttavad näod olid ka meid tervitamas. Agnesel tikkus uni silma ja ta otsustas suht varakult koju ära minna, ega me Liisuga ka seal kauem polnud, peale Agnese lahkumist võibolla max 30minutit.
Meile jäi enne silma too pizza ja burksi putka, kust Liisuga läbi käisime. Tellisime omale pizza ja siidrti, ning istusime lauda.
Kõhud täis ja hea olla!
Läksime siis ka koju ära ja keerasime magama. Hommikul tulime kaheksase bussiga tagasi, kuna Agnes otse Pärnu põrutas, siis sõit möödus meil erinevates bussides. Koju sõit möödus magades.
Ma ei tea, Agnes mossitas. :D
Hakkasime siis juba bussiga Lihulasse jõudma ja aina lähemale tuli aeg, et tuli Liisuga hüvasti jätta.
See oli siis meie viimane nägemine, mis muidugi tegi meele kurvaks. Veidi kohmakas naeratus ja headaega!
Alguses ei jõua muidugi kohale, aga mida aeg edasi seda rohkem saad aru, et inimene läheb nii kauaks ära, õnneks küll mitte igaveseks, aga siiski. Ma ei tea mis ma nüüd tegema hakkan, ta oli ju mu nädalavahetuste päike, kui nii öelda. Ja teinekord ka nädala sees.
More like sisters. Me olime eelmise aasta lõpust kuni siiani, päris tihti ninapidi koos. No ikka oma 3 nädalat, kui mitte rohkem kindalti ja see oli meeldiv. Nüüd ei jää muud üle, kui teda tagasi oodata. Oleme jõudnud ka juba Skypeda, Liisu tutvustas mulle Abu Dhabi lennujaama ja näitas palme. Küll ma ka kunagi oma silmaga need kohapeal ära näen!!!
Tahtsin muidugi Liisut ennast näha, a ta näitas mulle mehi. Normaalses riietuses, kui ka kleitides. Lehvitasin ühele kleidis onule ja sain vastu suure naeratuse, koos lehvitusega.
****
Kuna mu postitustel nii suured vahed sees on, siis mainin ära, et käisin täna(23.01.14) Caro juures pediküüris. Kui kellelgi on soovi tulla ''modellideks'' mulle juuksurisse või Caroliine juurde, vastavalt selleks-asjaks, mida tal/mul vaja harjutada on, siis võite ühendust võtta!
Minu enne ja pärast varbad... ma talvel ei pööra jap neile ise suuremat tähelepanu, nagu näha. :D
No comments:
Post a Comment