Tegelikult oled mu lapsepõlve sõbranna, kes on mu kõrval olnud alati hoolimata meie vahelisest kaugusest. Lasteaiast saadik veetnud elu teineteise kõrval, kuni põhikooli lõpuni välja. On olnud tõuse ja mõõnasid, kui oleme saanud hakkama. Elu loobibki kaikaid kodaratesse,et saaksime aru, mida tähendab tõeline sõprus ja, et oskaksime seda hoida.
Lasteaia aega ma nii väga ei mäletagi, kuid tean,et koolis olime me küll suured paharetid ja seda alati koos. Eraldi ei teinud meist kumbki midagi. Kui olime riius istusime erinevates klassinurkades ja kui ära leppisime, olime jälle ninapidi koos. Ma arvan,et mitte kellelegi ei tule sellist mõtet, et suurtelt poistelt tikke laenata, lootuses, et nad hoiavad oma suu kinni ja ei lähe Anule rääkima, et me säraküünla suitsuanduri all põlema panime. Kust tulevad sellised hullud ideed? Ma ei teagi, kas direktori juures käisime me selle sama jama pärast, aga ikka andis istuda seal kolmekesi mina,sina ja direktor, kui kõik lihtsalt niiiiii palju nalja pakkus. Ja kui siis veel küsiti, et 'kas olete lõpetanud oma narmise?', sellest saime veel hoogu juurde ja tuli uus narulahvakas. Siis saadeti üks meist ukse taha,et saaks rahulikult asjad selgeks rääkida.
Või too kord, kui me endast nooremat tüdrukut kiusasime, kuna eelnevalt oli msn'i vestlus veidike ülbeks kiskund, siis tuli ju kuidagi õpetust anda? Terroriseerisime teda ja lubasime mässida ta paberirulli sisse, kui ta meile sünnipäeva laulu ei laula, teine oli nii hirmul. Arvasime,et kõik on OK ja sai õpetatud küll, koju minnes veel rääkisime,et laulis päris ilusti. Mis sai järgmisel päeval? Nonii õpetajad aeti kokku ja tuli veidi kurjem 'üritus'. Siis enam naerma ei ajanud, poleks vist nutma ka ajanud, kui õpetaja Tiina poleks nutma hakanud ja meile rääkima, kui toredad ja abivalmid neiud me ju tegelikult oleme. Sai siis vabandatud ja selleks korraks oli jälle rahu majas. Aga ega seal see ei lõppend.
Mäletad,kui mängisime saalis klaveril Põdrakasvatajat? Meie kallis direkdor Magdalena arvas, et me teeme seda sihilikult, kuna Soomlased pidavat seda laulu mõistma teisiti. Samal päeval pidi tulema Lihulakooli läinud vahetusõpilased Soomest, koos Lihula kooliga meile Virtsu külla... ei mäletagi mis puhul. Ja siis saime korraliku peapesu, et seda lugu julgesime mängida. Eks õpetajad said ka aru, et direktor puhus asja veidike liiga suureks, tahtes kooli kutsuda meie vanemad sellepärast.
Muidu olid meil viisakad klassiõhtud ka, kuna targemat ei olnud teha ja alkohol sellel ajal veel IN ei olnud, siis tuli lihtsalt turnida mööda saali? :D
Otse loomulikult oli meil üks parimaid klasse, mida üldse võiks tahta... Meid oli vähe ja me saime kõik suurepäraselt läbi. Meid oli alati 6, mina ja Sina ainukesed tüdrukud ja kari poisse Sven, Steven, Johannes ja Rennu. Alati sai naerda, sest poisid olid meil sellised totud ja lollitasid tihti, aga meid hoidsid ilusti!
Muidugi kuulusid meie tegevuste hulka ka peod. Küll ilma alkoholita, kuid siiski vahvad. Noorelt sai juba käia mutis, kooli pidudel, kui kõige oodatumad olid siiski Lihula ja Kullamaa diskod, kuhu alati läksid suure ärevusega, kuna seal võisid näha poissi, kes antud hetkel huvi pakkus :D Sai tantsitud ja trallitud küll ja küll, kuni lõpuks tuli minna bussile ja tagasi koju sõita.
Öeldakse küll,et vares ei ole ju tegelikult laululind, kui samuti käisime me ka laulupidudel ja lihtsalt esinemas, kui oli vaja. Ja veel meie klaveri kontserdid, ikkagi 8 aastat oleme ju mõlemad õppinud.. kuid sellest 4 suutsime kohal käia, alati kas magasid sisse või siis läksime koos tundi ja ütlesime,et meil vaja täna varem ära minna, et tuleme koos. Ausad olla, siis kumbki ei viitsind väga kodus harjutada ja koos tundi minek leevendas ju peapesu. :D
Alati, kui ma Su peale tige olin siis oleksin tahtnud visata Sulle hunniku lehti näkku ja öelda, et JÄÄÄÄ VAIT JUBA!!! üks kord oli ka selline võimalus, näost lähe mul, kui tige ma Su peale olin :D
Kuna ma ise olen neid pilte juba nii palju näinud, siis tahaks, et teistel ka see võimalus oleks. Me olime/oleme ikka nii fotogeenilised neiud, pole midagi öelda.. Naudi ka meie kunagist ilu...
Haahaaa, ehk Sulle meenub? Esimene 'armastus' ? :D
ENDISELT MU LEMMIK PILT SINUST KALLA!!! :DD
Ajaga muidugi oleme sirgunud ja saanud suureks, ning läinud ka ilusamaks...
.jpg)
Sa oled küll nüüd Tallinnas ja mina siin, kui see ei ole määrav. Sellist asja nagu lapsepõlve sõbranna ei ole just igal ühel või noh on, aga osad lihtsalt katkestavad suhtlemise ja nii ta jääb... Kuid meie Sinuga suhtleme, kuni surm meid lahutab. Kes minuga muidu lolli juttu ajab ja rõvedusi teeb???
Mäletad, kui me nooremad olime, siis meil oli nö oma salakiri ja saatsime kirju üksteisele. Ise valmistasime omale postkastid ukse taha, võtsime rattad ja nii me teineteisele kirjutasime. Mul peaks veel suurosa kirju alles ka olema. Või käisime oma nukkudega jalutamas, siis tähistasime nende sünnipäeva ja saatsime sünnhipäeva kutsed. Minu laps oli tüdruk Angeliina, aga Sinu poisi nime ma kahjuks ei mäleta.
Aga ega ilma kiusamiseta läbi ei saanud, mul on hästi meeles see kord, kui Sa mind õue kutsusid, tulin siis Su maja juurde ja ei-tea-kust hüppas välja Kristin.. te olite plaani teinud, et kui ma välja tulen, siis tuleb Kristin 'juhuslikult' ja siis Sa lähed hoopis temaga õue... mina muidugi läksin nuttes koju ja rääkisin Su emale ka ära :D Üks kord ajas Kristin ka meid vist tülli ma ei teagi miks, aga mäletan, et istusime Su maja ees seal haagissuvilas ja kirusime.
Seal haagissuvilas sai ka ikka korralikult aega veedetud, vihmaste ilmadega oli seal lõbus ööbida. Meil oli ju onn ka, mul on fotona sellest pilt ka täitsa olemas, meie enda ehitatud esimene on!
Leidsime viga saanud tuvi ja viisime ta onni varjule ja tahtsime järgmine päev lahti lasta ta.. aga meie onnil oli all vahe sees ja üks kass käis seal sisse-välja, seega oma tuvile me leidsime ise kiire lõpu :D Muidugi olime me pühaviha täis, kui Rivo meie onni ära lõhkus. See oli vist esimene asi, mis pisara silma tõi.. ikkagi higi sai valatud selle onni ehitamisel ja siis tuleb lihtsalt üks inimene ja lõhub selle ära.
Haah, või kui me Su vanaema maja taga kanadega mängisime, lahkudes jätsime kogemata aia lahti ja kanad panid plehku. Su vanaema oli ikka päris kuri meie peale, kaks kana ju läksidki kaotsi, teised saadi koju tagasi ilusti.
Saadan Sulle ilusaid mehi sinna linna ja tulen ise ka varsti järgi, ole siis tubli mul! Kui on mure tule kurda, teen ise sama. Tüütan Sind oma muredega, kui tekib mõni probleem.
ARMASTAN SIND! <3
No comments:
Post a Comment