Ilus päev Liisuga rannas...

Ühel päeval tuli mul siis õhtupoolikul särtsus istudes mõte, et võiks häälega valgeranda telkima minna üheks ööks... Helistasin siis Anne-Liisile, olin tegelikult veendunud,et ta ei tule nagunii, kuna kell oli juba palju, aga eksisin, ta oligi nõus! Käisin kodus, panin asjad kokku ja ütleisn emale, et ma nüüd lähen valgeranda... muidugi pidin talle ütlema, et me saame autoga, kuna ta ei taha,et ma väga hääletaksin... Läksime siis Liisuga tee äärde ja näpud püsti, päris kiiresti jõudsime pärale. Otsustasime Pärnust endale joogid kaasa osta, et liiga pikka maad neid vedama ei peaks. Pärnu jõudes, tegime ühe peatuse burksi putkas ja parkisime oma kõhud kenasti täis..siidrit ja sööki..

Poes käidud ja asjad koos seadsime sammud nö. suure tee poole, et sealt siis valgeranda ennast hääletada. Poest ostsime me muidugi igast jama kokku, ühe suure kannu ja palju kõrsi, et omale rummikoksi teha..

käisi

Õnneks sõitsid meist mööda ühed tuttavad poisid, kellele kohe helistasime kontrolliks, kas olid ikka nemad. Jep, olidki. Tulid tagasi, rääkisime veidi juttu ja viskasid meid valgeranda ära, kas saab veel paremini minna? Ilm oli ilus, kuid rand oli tühi, eks kell oli juba ka 7 läbi ja kes ikka nii hilja päevitab, kui otseselt päikest enam ei ole. Randa jõudes lappisime püsti oma teki ja tegime voodi ära, käisime seal kohvikus sees pissil ja muidugi tegime ka valgeranna vetsus pilti endast. :D

Suurele pildistamisele järgnes siis alguses niisama istumine ja joomine, ning lobisesime elust ja olust.

Siis mingiaeg panin ühe sitsupaki põlema, no niisama.. sellest tuli juba veidike suurem leek ja hakkasime pilliroogu vedama sinna peale, et lõke oleks veelgi suurem! Nii meil õhtu jätkus, meil oli soe ja ilm oli ilus.. merel lõi äikest, kuni... see jõudis meieni.

See oli ausalt ilus, see oli lihtsalt niii ilus, et seda olekski vaatama, jäänud. Ja kui hea tunne on lihtsalt sõbrannaga olla ja kurta oma muresid ja olla lihtsalt, olla eemal vahel kõigest muust, kõigest sellest mis hakkas üle pea kasvama. See tunne on nagu kergendus, mitte küll pikaks ajaks, aga ühekski päevaks. Hiljem lihtsalt Sa tunned seda, tunned kuidas nii mõnigi asi on muutunud, :) 

Aga siis hakkas tibutama, arvasime, et ainult väike sadu, aga kus sa sellega.. Vihm läheks aina hullemaks ja hullemaks, ning panime asjad kokku ja läksime telki. Äike jõudis ka meie kohale, alguses polnudki nii väga hullu, aga kui olime juba magama jäänud ehmatasime mõlemad oma südamed saapasäärde, ausalt meie pea kohal käis selline pauk ja väljas läks nii valgeks, et sa lihtsalt silmad kinni nägid seda valgust NII hästi.

Nagu oleks kuskile sisse löönud, aga läks õnneks, peale seda võttis ilm duure maha ja me saime rahulikult magama jääda. Hommikul ootasime tükkaega,et sinna kohvikusse sööma saada, kuna kokad polnud tulnud ja veel sada jama. Tellisime oma praed ära, mis olid ka päris krõbeda hinnaga ja lisaks saime mingid väikesed taldriku täied, seega kõht jäi mega tühjaks, siis pidime veel oma telgi eest maksma ja oijah. Hiljem tuli alles häid plaane pähe, mille oleks võind korda saata. Panime siis asjad kokku ja hakkasime häälega koju liikuma. Õnnelikult kodus tagasi, käisime veel läbi Krissu juurest särtsust.. ega sealgi vihmast puudust ei tulnud..

vihma ainult kallas ja kallas.

No Liisuga oli meil see suvi veel palju 'väljasõite', üks õhtu jalutasime lihtsalt olerexi sööma, kuna meil ei olnud midagi targemat teha ja kodus oli ka veidi igav. Panime maksud riided selga ja teekond võis alata...

Ja siis ühel päeval käisime Egle ja Liisuga Pärnus niisama shoppamas...

Ja siis enne, kui ma Liisu tööle viisin, käisime kasaril ujumas...

Ja siis ükskord läksime Cario sünnipäevale ka..

Cardole tegin sünnipäevaks ümbriku.. :D Ropp nagu ma olen.

Ja siis olime üks kord Steveni juures...

Ja siis viimane kord olime Särtsus, mingil peol peaaegu.. ta ise ei tahtnud pildile tulla, aga ma leidsin kellegi teise, kes tahtis.. meie kallis Andu!!