Tavaline päev...

Ärkasin siis täna nagu ikka poole 12ne ajal. Tegelikult esimest korda avasin silmad kella 10 ajal, selleks ajaks nägin juba ajuvaba unenägu. Otsustasin siis veel veidi magada ja ärgates ops, mingi veel hullem ajuvabadus. Ega mul pole need unenäod alati nagu pikad muinasjutud, hommikul ikka itsitan ja mõtlen, 'no miks?' Igatahes vedasin enda pepsi teiselt korruselt alla ja istusin diivanile, võtsin taas oma läpaka ja vaatasin mis huivtavat toimub. Sirvisin uudiseid külastasin aski ja nagu ikka facebooki. Ema hakkas ennast just tööle ajama ja ma otsustasin süüa teha. Kokkamispäev!

Olgu kardulate koorimisega läks mul NII kaua aega, sest alati oli mingi kõrvaline segav faktor, millega pidin tegelema. Üks päev siis tegin igavusest omale connected2.me kasutaja. Täna siis hakkas üks türklane lobisema, otsustasin veidi nalja teha ja kirjutasin talle Türgi keeles.. aga nagu näha sai ta mminust hästi aru. Küisin, kui vana ta on ja kohe vastas 17. Kaua see nali ei kestnud ja panin kinni kõik asjad, et saaks söögitegemisele keskenduda.

Okei see selleks, sain kartulid kooritud ja panin keema. Ema mainis, et ''oii sügavkülmikus on nii palju asju, vaata ise mis teed.'' Ja kui ma sügavkülmiku lahti tegin, siis ei leidnud ma sealt mitte midagi, peale külmutatud marjade??? No tore!!! Helistasin ja lugesin nimekirja ette mida ma poest tahaks. Siis tuli magustoidu isu ja hakkaski pihta.

 Lappisin oma köögilaua vajalikku tavaari täis. Muidugi lugesin pakenditelt kasutusjuhendeid, aga tegin ikkagi kõike hoopis teistmoodi. Kuna piima oli viimane pakk ning seegi oli poolik, siis asendasin selle veega. Kõik
                                läks ikkagi plaanipäraselt. Ja muidugi tegin ka õunamahlaaaaa, nii hea!

Kui muffinite taigen valmis sain, valasin vormi. Mul on sellised vahvad muffini vormid :)

Vahepeal jälgisin muffinite kerkimist, tuba oli nii head lõhna täis, mm..

Järg jõudis pannkookideni, no mina ei oska neid teha, võibolla on mul liiga suur pann ka nende tegemiseks, ilusatest ümmargustest pannkookidest on asi ikka pääääris kaugel. 

Kuid maitse on siiski hea!

:)

Ja siis said muffinid ka valmis!

Ema jõudsi ka lõpuks koju, otseloomulikult kiitis mind taevani

ja asus kohe sööma.... keegi võiks ainult mu kapi ära koristada, 

vot see on asi, mida ma tõesti teha EI VIITSI! :D

Kui nii mõelda, siis ma teen ainult neid asju, mida ma tegema ei pea, 

aga need mis oleks vaja ära teha jäävad tulevikku...